Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkond

KOGUDUSE AJALUGU

Kohanimi Helme leidub esimest korda kirja­li­kul kujul 1329 üles­tähen­dus­tes leedu­laste sõja­retkest siin­se­tele Liivi ordu aladele. Katoliku ajast on teada vaid prees­ter Wulfarus de Buren. Luterliku refor­mat­siooni võttis Helme kihel­kond 16. saj vastu esimeste hulgas Liivimaal, aga ka Poola-aegne kato­liik­lik vastu­re­for­mat­sioon 16.saj teisel poolel puudu­tas Helmet. 1613 peeti kato­liku preestri kohal­vii­bi­mist vaja­likuks Eesti suure­ma­tel luter­li­kel püha­del, et rahvast eemale hoida ja ära meeli­tada luter­li­kelt juma­la­tee­nis­tus­telt.

19. saj teise poole venes­ta­mine viis õigeusu kogu­duse loomiseni. Kuid luter­lu­sest õigeususse ülemi­nek hõlmas vaid 17% elani­kest. 19. saj algu­ses jõudis Helme kihel­konda ka vennas­te­ko­gu­duse liiku­mine, vennad ehita­sid oma palve­maja Helmesse.

Helme kogu­duse suurus läbi ajaloo: 1755 — 7375 hinge; 1850- 10 050 hinge; 1930 — 12 000 (liik­mes­an­ne­ta­jaid 5000).

1970. aasta­tel 1200–1360 liik­mes­an­ne­ta­jat, 1994 — 1000 liik­mes­an­ne­ta­jat, 2000 – 600 liik­mes­an­ne­ta­jat, 2010 – 500 liik­mes­an­ne­ta­jat.

Helme koguduse õpetajad

Christoph Detri 1629
Mag. Ludolph Holler 1630–65 ?
Christoffer Kleinschmidt 1666–68?
Caspar Eggerdes 1680–89
Mag. Erasmus Pegau 1689–1711
Heinrich Herz 1711–1713
Mag. Heinrich Frost 1714–1731
Mag. Christian Gottfried Helwig 1732–1747
Johann Friedrich Körber 1748–1767
Gottfried Shcnabel 1767–1788
Johann Adam Andreae 1788–1796
Gottfried Ludwig Postels 1797–1810
Karl Johann Schubbe 1810–1857
Ernst Behse 1857–1897
Georg Koik 1900–1914
Johannes Uustal 1915–1948
Johannes Paesalu 1938–1939 (ameti­kan­di­daa­dina)
Valter Vaasa 1948–1996
Peep Audova ja Ivo Pill 1996–1999
Arvo Lasting alates 1999.
Diakon Jaan J. Leppik 1991 ‑1993
Diakon Ralf Alasoo 1993 ‑1995
Diakon Agur Piirisild 1995 nov- 1995 dets.
Vikaarõpetaja Andi Kirotar 1997–1998

KIRIKUD

Helme kihel­konna Maarja kirik ehitati 14. sajan­dil. Seisis vare­me­tes 1613–1643. 1674 on korras olnud. 1702 Põhjasõjas langes vare­meisse. 18. saj. taas­tati. 1944 septemb­ris pommi­tati vare­meisse. Varemed oota­vad konser­vee­ri­mist. Kiriku juures kuna­gi­ses pasto­raa­dis on kodu­loo­muu­seum.

Issanda Ihu kabel ehitati Maarja kiri­kust 500 m lõuna poole. Ehitamisaega ei tea. Siin kiri­kus käinud eest­la­sed, kuna suures Maarja kiri­kus käinud saks­la­sed. Kui suur kirik 17. ja 18. saj vare­meis oli, käisid kõik selles kabe­lis. Issanda Ihu kabel süttis ja hävis 1744 välgust. Varemed seisa­vad keset põldu.

Helme kirik, endine vennas­te­ko­gu­duse palve­maja. Ehitati luter­liku pastori Karl Schubbe toetu­sel. Kiriku ehita­miseks andis loa Helme mõis­nik G. von Rennenkampf ja krundi eest maksis vennas­te­ko­gu­dus Helme mõisale rendiks ühe kapsa­pea aastas. Hoone pühit­se­mine toimus 15. novemb­ril 1847. 1918–1920 vaba­dus­sõja ajal sai püha­koda kanna­tada. Pärast remonti avati taas 12. aug 1928, pühit­ses luter­lik pastor Johannes Uustal.

Alates 1944. aastast on EELK Helme kogu­dus siin juma­la­tee­nis­tusi pida­nud. Hoone sai amet­li­kult kogu­duse oman­disse aastal 2000.

Altarimaal „Kolgata“ ning kroon- ja seina­lüht­rid on pärit kihel­konna kiri­kust. Altarimaal „Ketsemani“ (1926) on vennas­te­ko­gu­duse ajast. Kantselei antiikne mööbel on soeta­tud pere­kond Vaasalt.

Kirikus on 330 iste­kohta.

Tõrva kirik-kammersaal on pühit­se­tud 28 .detsemb­ril 1905 Helme-Tõrva apost­liku õigeusu Kristuse sündi­mise kogu­duse kiri­kuna. Kirik sai 1944 sõjas kanna­tada. Hoone taas­tati alates 1986 ja pühit­seti 1990 kont­ser­di­saa­lina. Hoone sai EELK Helme kogu­duse oman­diks 1994. Siin tegut­seb kultuuri sihtasu­tus. Aeg-ajalt toimu­vad kiri­kus juma­la­tee­nis­tused, palvu­sed, kirik­li­kud tali­tu­sed.

Kirikus on 160 iste­kohta.

Riidaja Gerdruta kirik-kabeli lasi ehitada mõisaproua Gerdruta von Stryk oma vara­lah­ku­nud tütrele Louise Hedvigile. Ehitusaeg 1777–1864. 20. saj jäi kabel hoole­tusse. Von Strykide pere taas­tas kirik-kabeli ning taas­pü­hit­se­mine toimus 25. augus­til 2001 (peapiis­kop Jaan Kiivit). Kabelis on Elma Tomson von Stryki alta­ri­maal Kristuse port­reega ning mäles­tus­tah­vel kabeli alla ja kabe­lit ümbrit­se­vale kalmis­tule maetud von Strykide pere­konna liik­mete nime­dega.

Kirikus on 35 iste­kohta.

TÄNANE ELU

Küünlapäeva tähis­tame küünalde õnnis­ta­mi­sega Helme kiri­kus.

Valge püha­päeva kont­sert­ju­ma­la­tee­nis­tus Tõrva kirik-kammersaalis – nädal pärast üles­tõus­mis­pühi.

Jaanipäeval peame kalmis­tu­püha.

Suve jook­sul risti­mise meenu­ta­mise, kuld­leeri, leeri­püha ja risti­mis­püha juma­la­tee­nis­tused.

15. augus­til maar­ja­päeva vaba­õhu­ju­ma­la­tee­nis­tus Helme kiri­ku­va­re­mete juures.

Septembri viima­sel püha­päe­val mäles­tame piir­konna lahku­nuid Riidaja kirik-kabelis.

Igavikupüha kont­sert­pal­vus Tõrva kirik-kammersaalis. Tõrva kirik-kammersaali aasta­päeva tähis­tame vana-aasta lõpu kont­ser­diga.

Piiblitunnid sügi­sest keva­deni.

Lastering sügi­sest keva­deni ja suvine laag­ris osale­mine.

Koguduse aasta­päeva, kihel­konna kiri­kute aasta­päe­vade, kogu­duse õpeta­jate ja köst­rite sünni­aas­ta­päe­vade ja teiste ajalooliste täht­päe­vade tähis­ta­mine.

Välissuhted: Lätis Ergeme, Karki ja Valka kogu­dused, Soomes Laihia kogu­dus, Norras Byneseti kogu­dus, Saksamaal von Strykide pere­kond.