Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkond

Koguduse ja kiriku ajaloo lühiülevaade

Viljandi Pauluse kogu­duse sünnile pani aluse konvent, kus otsustati, et 31. maist 1860 alates jagu­neb kihel­kond kaheks: linna- ja maako­gu­duseks. Otsustati veel, et linna­ko­gu­dusele jääb kiri­ku­hoone ja maako­gu­dus saab endale kiri­ku­mõisa. Linnakogudusele plaa­niti uue pasto­raadi ja maako­gu­dusele uue kiri­ku­hoone ehita­mist.

Rajatava kiri­ku­hoone tarvis eral­das oma valdus­test maad ja anne­tas kogu­dusele parun Paul von Ungern-Sternberg. Algse ehitus­plaani koos­tas arhi­tekt Franz Block juba 1861. Hoone projekti viimist­les lõpuni ja ühtlasi juhen­das ehitu­sööde käiku arhi­tekt Matthias von Holst.

Viljandi Maakoguduse Püha Pauluse kiriku nurga­kivi pandi 29. juunil 1863. Hoone pühit­seti 30. oktoob­ril 1866. Kolme aastaga kerki­nud kauni graniit­ki­vist ja puna­sest telli­sest risti­ku­ju­lise põhi­plaa­niga hoone fassaadi kaunis­ta­vad tellis­de­tai­li­dega ehitud karnii­sid ja eendid ning nurga kont­ra­for­si­dele ehita­tud para­pe­tid ehk nurga­tor­ni­ke­sed, mida on kokku 12. Üle linna kõrguva sihvaka torni kiivri tipus näitab tuule suunda kukk, mis on ühtlasi hoia­tu­seks usu salga­mise ohu eest. Algselt seisid kiri­ku­hoone lõuna ja põhja koja uste kohal katuse otsa­vii­lu­dele ehita­tud plat­vormi­del apost­leid Paulust ja Peetrust kuju­ta­vad skulp­tuu­rid, mis praegu asuvad kiri­ku­saa­lis. Need on kui meel­de­tu­le­tus, et hoone ehitus­töö­dega alustati Peeter-Pauli päeval.

Ehitustöödel osales talgute korras suur hulk talu­mehi, kes tõi kive ja puitu, põle­tas telli­seid. Kogudus pidas eesti­keel­seid juma­la­tee­nis­tusi. Maarahva oma kirik kui rahvus­liku ärka­mise ning vaim­suse sümbol sai väärika vormi.

Olulisemad vaatamisväärsused kirikus

Kiriku inter­jöör on koos­kõ­las välisil­mega. Avarad aknad anna­vad päeva ajal küllal­dase ja para­jalt varju­ta­tud valguse, mis peegel­dub kauni­telt lüht­ri­telt. Koraale ja litur­giat on saat­nud pühit­se­mis­päe­vast tänaseni töökor­ras mehhaa­ni­lise trak­tuuriga oreli­test Eesti suurim, mille on valmis­ta­nud Guido Knauf. Parvlaeva “Estonia” huku mäles­tus­kivi on valmis­ta­nud 1994 Peeter Leinbock. Kirikusaali seinal on mäles­tus­tah­vel kogu­duse õpetaja Jaan Lattikule, kes teenis kogu­dust 1910–1939. Tema mäles­tuseks on kiriku idaosa teisel korru­sel avatud tuba­muu­seum. Dresdeni kunst­nik Carl Andreaelt päri­neb alta­ri­maal Kristus ristil. Neogooti stii­lis kant­sel ja altar anna­vad rõdude ja pingi­ri­da­dega palis­ta­tud kiri­ku­ruu­mile avara ja taga­si­hoid­li­kult pidu­liku üldmulje.

Koguduse tänased traditsioonid ja tegemised

Jumalateenistused toimu­vad igal püha­päe­val algu­sega kell 10. Keskpäevapalvused on igal kolma­päe­val kell 12. Taizé palvu­sed püha­päe­viti kell 19. Pühapäevakool püha­päe­viti kiri­kus kell 12 (v.a kuu viima­sel). Osadusõhtud kiri­kus kuu II ja IV nelja­päe­val kell 17.

Kirikukoorina teenib suur­tel püha­del ja ka muudel aega­del Kammerkoor Ventus Külli Salumäe juha­tu­sel. Kohalikud koolid ja muusi­ka­kool korral­da­vad kiri­kus oma tradit­sioo­nilisi jõulu­kont­serte. Koguduse muusi­ka­elu juhivad orga­nist Anu Röömel ja diri­gent Külli Salumäe.

Meie kogu­dus võib uhkust tunda oma arhiivi üle. Arhiivi hoiab korras ja täiendab EELK arhi­vaar Janis Tobreluts.