Konfirmatsioon

Konfirmatsioon ehk leeri­õn­nis­ta­mine tähendab risti­mise kinni­ta­mist (ladina keeles confir­mare — kinni­tama).

Konfirmatsiooni läbi saab risti­tud kogu­du­se­liik­mest täis­õi­gus­lik kogu­duse liige, mis annab talle õiguse osaleda Pühal Õhtusöömaajal (armu­laual), laula­tada oma abielu, ristida oma lapsi, olla lapsele risti­va­nemaks ning osaleda kogu­duse juhti­mis­or­ga­nite töös (valida ja olla vali­tud kogu­duse nõukogu ja juha­tuse liik­meks).

Täisõigusliku kogu­du­se­liikme auko­hu­seks on toetada kogu­dust iga-aastase liik­mes­an­ne­tu­sega (soovi­ta­ta­valt vähe­malt 1% aasta­tu­lust), osaleda vasta­valt võima­lus­tele kogu­duse elus ja töös ning kasvada usus, armas­tuses ning Jumala ja kaas­ini­meste teeni­mises.

Konfirmatsioonile eelneb alati leeri­õpe­tus ehk leer. 

Mis on leer?

Sõna „leer“ tuleb saksa keelest (die Lehre) ja tähendab õppi­mist. Inimene õpib kogu elu. Täpsemalt — ta õpib, kuni elab, ja elab, kuni õpib.

Leer on ette­val­mis­tus risti­miseks ja selle kinni­ta­miseks ehk konfir­mat­sioo­niks (ladi­na­keelne sõna confir­mare tähendab „kinni­tama“), millega inimene võetakse vastu krist­liku kiriku liik­meks. Kui tege­mist on lapsena risti­tud inime­sega, siis toimub leeri­kooli lõpus ainult konfir­mat­sioon (leeri­õn­nis­ta­mine).

Leeris käinud, risti­tud ja konfir­mee­ri­tud inimene on kogu­duse täis­õi­gus­lik liige, kes võib iseseis­valt tulla armu­lauale, laula­tada oma abielu, ristida oma lapsi, olla ise lapsele risti­va­nemaks ning osaleda kogu­duse juhti­mis­or­ga­nite vali­mises ja nende töös.

Mida leerikoolis õpitakse?

Leeriajal õpitakse ristiusu põhi­tõ­de­sid lähe­malt tundma ja tutvu­takse kogu­duse eluga. Tähtsamad teemad:

Jumalateenistus
Piibel, selle kuju­ne­mine ja sisu
Looja ja loodu
Mina ja Jumal
Jeesuse elu ja õpetus
Püha Vaim, kirik ja sakra­men­did
Palve
Kristlik eetika ja kümme käsku
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik ja oma  kogu­dus

Ei tasu oodata, et leeri­kool pakuks vastu­seid kõiki­dele Sind huvi­ta­va­tele küsi­mus­tele. Samuti ei saa kellestki „teha“ paari kuu jook­sul tublit inimest või head krist­last. Inimeseks kasva­mine, oma tee otsi­mine ja koos Jumalaga sellel teel kõndi­mine võtab aega terve elu. Selleks ongi elu meile antud.

Kuid me ei pea oma teed üksi kõndima. Hea on tunda oma kõrval teist inimest, kellel on sama­su­gu­sed vaja­du­sed ja igat­su­sed nagu minul. Vahel on hea usal­dada ka eelmiste põlv­kon­dade koge­must ja küsida, millest nemad said jõudu elamiseks ja võit­le­miseks. Selleks ongi tarvis kiri­kut, kus iga inim­ese isik­lik usk ja eluko­ge­mu­sed liitu­vad killu­ke­sena suurde mosaiiki.

Keda oodatakse leeri?

Leerikooli võib tulla alates 15. eluaas­tast, vanuse ülem­piiri ei ole.

Vanasti oli leer mõel­dud noor­tele — „leerist lahti“ saanu tunnistati täis­kas­va­nud ja iseseis­vaks inime­seks. Tänapäeval ei ole leer enam küpsus­ek­sam, vaid ette­val­mis­tus kogu­du­sega liitu­misele. Seda võib aga teha igas eas. Mõnikord tule­vadki leeri just need inime­sed, kellel esimene noorus juba selja­taga ning rohkem aega ja taht­mist elu üle järgi mõelda.

Mingeid eeltead­misi leeri­kooli tuli­jalt ei nõuta. Samuti ei pea Sa pidama end veen­du­nud usklikuks. Oluline on Sinu siiras huvi ja valmis­olek end pisut pingu­tada (leeri­tun­nis ja juma­la­tee­nis­tusel käia, lugeda) ja koos teis­tega oma mõtteid jagada ning arut­leda.

Leerikooli võib tulla ka see, kes peab end mõnes ristiusku puutu­vas küsi­mu­ses kaht­le­val seisu­ko­hal olijaks. Lõpliku otsuse kogu­du­sega liitu­miseks teeb igaüks ise, vahe­tult enne leeri­päeva. Kahtlused — kui need on ausad — kuulu­vad lahu­ta­matu osana inime­seksole­mise ja elu juurde. Kristlik usk ei ole pime kuule­kus kellegi poolt sõnas­ta­tud tõde­desse, vaid pigem pidev liiku­mine taipa­mise ja selguse suunas. Samas olgu öeldud, et leeri­kool ei ole liht­salt enese­ha­ri­mine või faktide oman­da­mine, vaid me püüame õppida ka palve­tama ja Jumalat usal­dama ning kaas­ini­meste vastu mõist­va­mad ja hooli­va­mad olema.

Kokkuleppel kogu­duse õpeta­jaga on võima­lik leeri­kooli tulla kas rühmiti või indi­vi­duaal­selt.