Piht

Oma patu tunnis­ta­mist ja abso­lut­siooni (patu andeksand­mise kuulu­tuse) vastu­võt­mist nime­ta­takse pihiks.

Jeesus andis oma järgi­ja­tele meele­valla kuulu­tada Jumala nimel pattude andeksand­mist. Meie kiri­kus on see õigus ordi­nee­ri­tud kiri­ku­õpe­ta­jal (preest­ril).  Piht on Jumala armu­va­hend, mis on antud vaim­seks terve­ne­miseks ja pühit­su­seks kõigile krist­las­tele. Pihil käimine kuulub vaimu­liku kasva­mise juurde.

Üldpiht on iga juma­la­tee­nis­tuse osa – kogu­dus tunnis­tab koos pattu ja võtab vastu armu­kuu­lu­tuse. Üldpiht on seotud armu­laua vastu­võt­mi­s­ega.

Erapihil kohtu­vad vaimu­lik ja pihtija. Vaimulikul on pihi­sa­la­duse hoid­mise kohus­tus. Seda, mida inimene on pihil vaimu­liku ees tunnis­ta­nud, ei ole tal õigust kelle­legi edasi rääkida.

Pihtija nime­tab vaimu­li­kule mured, mis tema südant vaeva­vad. Vaimulik võib pihti­jat vaja­du­sel julgus­tada, paluda täpsus­tusi või hinge­hoid­li­kult vestelda. Patu andeksand­mist saab vaimu­lik Jumala nimel kuulu­tada siis, kui ta on veen­du­nud kolmes asjas:

  • pihtija kahet­seb oma pattu;
  • pihtija  usub, et Jumal talle Jeesuse Kristuse pärast andeks annab;
  • pihtija tahab oma elu paran­dada ja Jumala tahte koha­selt elada.

Kui pihtija on vastu võtnud abso­lut­siooni (patu andeksand­mise kuulu­tuse), lõpeb tali­tus tänu- ja eest­pal­vega. Pihitalitusele peaks järg­nema tehtud kahju heas­ta­mine, andeks palu­mine inimes­telt, kelle vastu ollakse eksi­nud, ja leppi­mine nendega, kellega ollakse riius.

 Pihi kõrval peetakse hinge­hoid­likke vest­lusi. Tihti aitab süda­melt ära rääki­mine ja koos palve­ta­mine koor­mat kergen­dada ning häda­dele lahen­dusi otsida. Igal inime­sel, olgu ta siis kogu­duse liige või mitte, on õigus tulla vaimu­liku juurde oma muret jagama ja nõu küsima.

Pihi  ja hinge­hoid­liku  vest­luse aeg  tuleb vaimu­li­kuga kokku leppida. Soovist vaimu­li­kuga kohtuda võid alati teada anda tele­foni või e‑posti teel.