MISSIOON
Eesti Eevangeelse Luterliku Kiriku missiooniks on täita Kristuse misjonikäsku: Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha vaimu nimesse, ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni. (Mt 28:19–20)
PÕHIVÄÄRTUSED
Pühadus
Jumala kohalolek väljendub seletamatus väes, millest saadakse osa ilmutuse ja palve kaudu. Kristusekesksus Kirik kuulutab ja tunnistab Kristust, et inimesed jõuaksid hingeõndsusele. Sõna ja sakrament on jumalateenistusliku elu keskne sisu. Inimene peab elama oma usku.
Osadus
Koguduseliikmetel on side Jumalaga, vaimulikuga ja omavahel. Kiriku ühtsus sünnib osadusest Jumala ja üksteisega. Hoolivus Kirik on näoga inimese poole, ta kuuleb, näeb, märkab, aitab ja armastab inimest.
Nähtavus
Kirik on ühiskonnas nähtav, kuulutades rõõmusõnumit ja teenides kaasinimesi oma liikmete kaudu.
Avatus
Kirik on avatud uutele inimestele, ideedele ja spirituaalsele mitmekesisusele, ühtaegu hoides ja kandes traditsioone.
Aktiivsus
Kirik innustab ja kaasab inimesi oma missiooni täitmisesse. Aktiivsetel inimestel on järgijaid.
VISIOON
1. Kirik on suunatud Eesti rahvale.
Vaba rahvakirik on evangeeliumis vaba ja avalik kirik. Nii nagu meie eelkäijad vaba rahvakiriku asutamise aegu, lähtub ka sajandat aastapäeva tähistav Eesti Evangeelne Luterlik Kirik oma tegevuses missioonist, mille allikas ja kese on evangeelium ristilöödud ja ülestõusnud Jeesusest Kristusest. Evangeelium vabastab ja lohutab, julgustab ja rõõmustab. Me näeme kiriku avaliku identiteedi lätet evangeeliumis ja rõhutame seetõttu kiriku misjonimeelset ja teenivat suunatust kogukonnale, meie rahvale, tervele Kristuse ristil lepitatud inimkonnale.
2. Kirikul on kaasvastutus Eesti rahva ja kultuuri eest.
Vaba rahvakirik on kõigi kirikuliikmete ühine ja avalik vastutus. Kirik on meie identiteedi ja kogukonna üks alustaladest ning rahva hariduse ja kultuuripärandi kandjatest. Meie ühine kuulutus- ja teenimistöö on suunatud tervele kogukonnale – inimestele nii linnas kui maal. Kirik – see on elav side evangeeliumi, meie ajaloo ja tänapäeva vahel. Nõnda oleme osalised eesti keele ja kultuuri jätkumises ja kujundamises. Peame vajalikuks osaleda ühiskondlikes aruteludes Eesti rahva tuleviku ja meie ühiskonna pikaajaliste sihtide ja väärtuste üle.
3. Kirik osaleb ühiskondlikus religioosses ja maailmavaatelises diskussioonis.
Vaba rahvakirik eristab usule ja südametunnistusele tuginevat ning ühiskondlikku poliitilist ühiselu. Vaba rahvakirikuna elame maailmavaateliselt ja religioosselt mitmepalgelises ühiskonnas. Katsed eirata erinevate eluorientiiride tähendust ja mõju ühiskondlikule elule või pidada neid üksnes privaatsfääri kuuluvaks on osutunud lühinägelikeks. Vajalik on usuliste ja maailmavaateliste veendumuste avalik tunnistamine ning nende üle ja nende vahel toimuv diskussioon. Vaba rahvakirikuna on meie ülesanne tunnistada ja mõtestada kristlikku usku avalikus dialoogis.
4. Kirik teenib ühiskonda diakoonia ja hingehoiuga.
Vabal rahvakirikul on sotsiaalne vastutus. Kiriku kui usklike osaduse keskmes on jumalateenistus – pöördumine sõnas ja sakramendis jagatud ja avaliku evangeeliumi juurde. Meie osadus rajaneb Jumala armastuse uuekslooval ja lepitaval väel. See julgustab vaatama armastuse silmadega meid ümbritseva loodu ja kõigi kaasinimeste poole ning aitab iseäranis märgata, lohutada ja toetada neid, kes on väetid, haiged, hädasolijad ja tõrjutud. Kirik peab aitama teha nende hääle avalikult kuuldavaks. Ühiskondliku õigluse, 6 rahu ja loodu hoidmise eest väljaastumine on osa sellest, mida tähendab olla kirik ja kristlane.
5. Meie vaba rahvakirik on osa Kristuse kirikust.
Eesti vaba rahvakirik on osaduses ja tegutseb koos teiste kirikutega Eestis, Euroopas ja kogu maailmas. Meie kirik kuulub mitmesse üksteist täielikult tunnustavate kirikute osadusse ning kirikul on kahepoolsed tihedad suhted mitme sõsarkirikuga. Meie jaoks on väga oluline oikumeeniline koostöö teiste kirikutega Eestis ja mujal maailmas. Üheskoos tunnistamine ja teenimine tähendab võimalust ja vältimatut vastutust osaleda ühise eluruumi kujundamisel nii Euroopas kui üleilmselt. Kristlik usk ja kirik rajanevad evangeeliumis avalikuks saanud kolmainu Jumala ustavusel, kohalolul ja tegutsemisel. Selles tänulikus veendumuses ja usalduses vaatame juubeliaasta kirikukongressil julge ja rahuliku südamega tulevikku. Me palume tarkust, et oskaksime vaba Eesti rahvakirikuna elada, tunnistada ja teenida nii, et see oleks kiituseks kolmainu Jumalale ning teeniks kaasinimeste ja kogu loodu hüvangut.
Kirikukongressi avaldus Tartu Pauluse kirikus 27. mail 2017. aastal