Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkond

Paistu Maarja kogudus

69601 Paistu, Viljandimaa
e‑post: paistu@eelk.ee,
paistu.eelk.ee

reg nr 80208855
a/a EE751010022042915008 SEB
Jumalateenistus: püha­päe­viti üle nädala 14.00

KOGUDUSE VAIMULIK

õp Allan Kährik
tel 5070293, epost: allan.kahrik@eelk.ee, allankahrik@gmail.com

Paistu Neitsi Maarja kirik

Kivikirik ehitati arva­ta­vasti 13. sajandi lõpu­vee­ran­dil. Selle kolme­löö­vi­lise piki­hoone ja põhi­plaa­nilt ruudu­ku­ju­lise kooriga, tornita kiriku rüüs­ta­mine sõja­retkel leedu­laste poolt 1329 on kroo­ni­kas doku­men­tee­ri­tud. Algsest piki­hoo­nest on meieni jõud­nud üksnes seinad — võlvid hävi­sid Põhjasõjas, samuti 1668 visi­tat­sioo­ni­pro­to­kol­lis uhkeks nime­ta­tud torn. Säilinud on koori  8‑osaline roid­võlv, maali­tuna 1903 Riia Jakobi kiriku toonase võlvi­maa­lingu järgi kuld­sete tähte­dega sini­tae­vana. Kirik kanna­tas 17. ja 18.saj. sõda­des ning 1817 tule­kah­jus. 1866 valmis prae­gune, kolme­ast­me­line neogooti lääne­torn (Riia arhi­tekt Mathias von Holst). Ilmselt samal perioo­dil valmi­sid astme­li­sed tugi­pii­la­rid lääne­fas­saadi nurka­des. Juba neli-viisteist aastat varem 1852–1853 oli neogoo­tika jõud­nud püha­koja uuen­da­tud sisus­tusse: alta­ri­seina kavandi auto­riks peetakse oreli­meis­ter Gustav Normanni, samas stii­lis ja sama­aegne on kant­selgi. Uue oreli ehitas 1853 tart­lane August Kessler (järg­mine orel August Terkmannilt 1913). 1853 valmis Riia maali­jal ja litograa­fil Johann Karl Ludwig Maddausel väljen­dus­rik­kust taot­lev alta­ri­pilt Kristus ristil. Selle suure maali koos raamiga olla Riiast ära toonud Holstre talu­pe­re­mees Hendrik Ainson omal kulul ja oma hobus­tega. Maali kinkis Riia ingla­sest kaup­mees Cumming, kellel side Paistuga õpetaja Karl Peter Ludwig Maurachi, pere kuna­gise kodu­koo­li­õpe­taja kaudu. Lõplikult neogoo­ti­liku välis- ja sise­ilme sai juma­la­koda 1876.