Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkond

Koguduse ja kiriku ajaloo lühiülevaade

Paavsti kirjas 1234 on maini­tud mitmeid Eesti alal tegut­se­vaid preestreid, teiste hulgas ka Moches teeni­vat Eggehardi. Mõhu ehk Moche oli siinne pisike muinas­maa­kond.

13. sajandi lõpust — 14. sajandi algu­sest päri­nev kirik jõe vasak­kal­dal hävis 1600 Poola-Rootsi sõjas.

1633–34 valmis uus kiri­ku­hoone kind­lust ja suur­tü­ki­torni ühen­da­vate müüride vahel. Kiriku kujun­da­misel oli osale­nud ka selle­aegse mõisa­oma­niku feld­mars­sal Hermann von Wrangelli minia Christina, sünd. af Wasaborg, kunin­gas Gustav II Adolfi poja­tü­tar. Pärast Põhjasõda laienes kirik ka vanasse suur­tü­ki­torni, mis moodus­tab prae­gugi kiriku koori­ruumi.

Nii kirik kui ka loss põlesid 14. juulil 1941. Tolleaegne ener­gi­line noor pastor Herbert Kuurme (13. 07. 1911 — 16. 04. 2005) suutis saada loa kiriku taas­ta­miseks ja kogu­duse ühise pingu­tuse tule­mu­sel oli võima­lik juba 1952 kirik taas sisse õnnis­tada.

Olulisemad vaatamisväärsused kirikus

Sisustus toodi endi­sest Tartu Ülikooli kiri­kust, mis suleti 1952. Nõukogude noor­sugu kasva­tav asutus ei saanud ju enam kiri­kut omada. 1870. aasta­tel valmis­ta­tud altar on pööra­tava alta­ri­maa­liga. Kirikuaasta kestel suvest keva­deni näeb kogu­dus Julie Hagen-Schwartzi maali „Kristus ristil“. Ülestõusmispühadest Taevaminemispühani saab vaadata Kaavelt pärit eesti soost kunst­niku Woldemar Friedrich Krügeri maali „Naised haua juures“.

Kirikus on oreli­meis­ter W. Saueri poolt 1900 valmis­ta­tud orel. See on toodud Viljandi Jaani kiri­kust, mis samuti 1952 suleti. Orel on 28 heli­seva regist­riga, 2 manuaali ja pedaa­liga, pneu­maa­ti­lise trak­tuuriga.

Koguduse tänased olulisemad traditsioonid ja tegemised

2011 seisuga kuulub kogu­dusse 1055 anne­ta­ja­lii­get.

Koguduses tegut­seb püha­päe­va­kool ja toimu­vad noor­te­õh­tud. On muusi­ka­kol­lek­tii­vid: sega­koor, noor­te­koor, ansam­bel ja plokkflöö­di­an­sam­bel. Noortel oma bänd, millega esine­takse noor­te­üri­tus­tel, pere­tee­nis­tus­tel.

Igal näda­lal toimu­vad piib­li­tun­nid, kus inime­sed saavad kaasa rääkida ja oma mõtteid aval­dada.

Kaks korda kuus kogu­neb nais­te­ühen­dus.

Traditsiooniks võib nime­tada noorte talve­päevi, mis 2012 toimusid juba 15. korda, neljan­dat korda oiku­mee­ni­lis­tena.

Traditsiooniks on kuju­ne­nud linna adven­di­aja avamine kiri­kus koos pidu­liku kont­serdi ja mõtisklu­sega. Altaril süüda­takse esimene adven­di­küü­nal, mille õpetaja annab linna­peale, et selle tuld rahvale edasi jagada.