Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkond

KOGUDUSE AJALUGU

Viljandi Jaani kirik rajati XV sajandi keskel Püha Franciscuse ehk frant­sis­klaste ordu kloost­ri­ki­ri­kuna väikese kiriku või kabeli asemele. Kabeli koori­ruumi kaar­jas osa on nüüd­seks reno­vee­ri­tud ja nähtav prae­guse kiriku alata­ri­ruumi aluses krüp­tis.

Frantsisklaste ordu ideaa­lid olid kasi­nus ja liht­sus ning seetõttu on ka kirik raja­tud taga­si­hoid­li­kuna, ilma võlvide ja kaunis­tus­teta.

Kiriku põhja­müüriga oli kokku ehita­tud kloos­ter.

Frantsisklaste kloostri sajan­di­pik­kuse rahu­meelse tege­vuse lõpe­tas refor­mat­siooni käigus usku vahe­ta­nud Viljandi komtuur Wilhelm von Fürstenberg ja mungad lahkusid koos kloostri vara­dega.

Vene-Liivi sõja käigus vallu­ta­sid vene­la­sed linna ning alis­tus ka Viljandi ordu­lin­nus. Linnuse pealik Wilhelm von Fürstenberg viidi vangina Venemaale.

1582 Jam Zapolski vahe­rahu järel lahkusid vene­la­sed Viljandist ja linn läks kato­lii­klas­test poola­kate kätte. 1600–1624 oli Viljandi Poola-Rootsi vahe­liste sõdade keerises ning lahin­gud muut­sid linna rusu­hun­nikuks. Pärast roots­laste võitu alustati endise kloost­ri­ki­riku taas­ta­mist linna­ko­gu­duse tarbeks. Kirik pühit­seti evan­ge­list Johannesele.

Taas sai kirik kanna­tada Põhjasõjas, kui 18. sajandi algu­ses rüüsta­sid Vene väed Viljandit.

Eestimaa läks Vene riigi koos­seisu ning algas kiriku taas­ta­mine. 18. sajandi teisel poolel sai kirik kõrge, vahe­ga­le­riiga barokse torni­kiivri, mis 1811 põles ning asen­dati mõni aasta hiljem prae­guse hilis­ba­rokse torni­kiivriga.

Jaani kirik, mis tegut­ses veel pärast II Maailmasõda, suleti 1952 nõuko­gude võimu poolt ja muudeti kauba­laoks. Kiriku varad ja sisus­tus pääs­teti hävin­gust ning jaotati mitme Eesti kiriku vahel.

1980. aastate algul alustati lagu­neva kiri­ku­hoone rekonst­ruee­ri­mist kont­ser­di­saa­liks, rajati keld­ri­kor­rus abiruumide tarvis, restau­ree­riti katus ja torn, paigal­dati küte ja veeva­rus­tus. 1989 jätkati hoone taas­ta­mist kirikuks. Esimene juma­la­tee­nis­tus pärast 40-aastast vahe­aega peeti Jaani kiri­kus 1991 jõulu­lau­päe­val. Taastatud kirik pühit­seti evan­ge­list Johannese päeval 27. detsemb­ril 1992.

Kiriku kavan­da­jad olid arhi­tekt Merle Kinks ja kuns­ti­aja­loo­lane Kaur Alttoa, sise­ku­jun­daja Ene Odraks, altari kavandi tegi Aivar Oja ja teos­tuse Saare Dolomiit. Ristimiskivi kinki­sid Gildemanni meist­rid Raplamaalt ning oreli (ehita­tud Hamburgis 1965) Viljandi sõprus­linn Ahrensburg. Vitraažaknad on teinud Reneé Aua, vaibad “Taevaredel” ja “Ristivaip” kudus kuns­ti­pro­fes­sor Anu Raud.

Praeguseks on rohkem kui 1700-liikmeline Viljandi Jaani kogu­dus kasva­nud tegu­saks, mitme­külg­seks ja avatud linna­ko­gu­duseks. Jumalateenistuste ja kirik­like tali­tuste kaudu on kogu­dus oma liik­mete kõrval nii rõõmus kui mures, nii argi- kui pidu­päe­val.

Koguduses tegut­seb kolm muusi­ka­kol­lek­tiivi (nais­an­sam­bel „Iris“, sega­an­sam­bel ja laste­an­sam­bel), peetakse semi­nare ning piibli- ja palve­ringe krist­liku usu aluste ja Piibli tund­ma­õp­pi­miseks ning raken­da­miseks. Sügisest keva­deni toimub igal püha­päe­val juma­la­tee­nis­tuse ajal laste­ki­rik, 9–10 korda aastas peetakse pere­mis­sa­sid laste­pä­ra­s­ema litur­gia, laulu­va­liku ja jutlu­sega. Traditsiooniks on saanud kevad­su­vine pere­päev ning jõulu­püha pere­missa koos näiden­diga.

Sisukad ja osavõ­tu­roh­ked on ka eaka­tele mõel­dud ette­võt­mised – eakate pärast­lõu­nad iga kuu teisel teisi­päe­val, eakate jõulu­pidu ja suvine välja­sõit. Kaks korda aastas (septemb­rist kuni detsemb­rini ja veebruarist maini) valmis­tu­takse leeri­koo­lis risti­miseks ja konfir­mat­sioo­niks.

Kogudusetöö sisu­li­seks aren­da­miseks ning vaba­taht­like süsteem­se­maks kaasa­miseks kogu­duse­töösse on moodus­ta­tud toim­kon­nad: juma­la­tee­nis­tuste toim­kond, diakoo­nia­töö toim­kond, laste- ja pere­töö toim­kond, välis­su­hete toim­kond, majan­dus­toim­kond. Meie visioo­niks on kogu­dus kui pere­kond, mille igal liik­mel on oma üles­an­ded ja kutsu­mus, aga ka vastu­tus oma kogu­duse käekäigu eest.

Jaani kiri­kus on aktiivne ja mitme­külgne kont­ser­di­elu. Meie headeks koos­töö­part­ne­ri­teks on rahvus­va­he­li­selt tuntud Viljandi Vanamuusikafestival, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Viljandi Kitarrifestival, aga samuti koha­li­kud tegi­jad nagu Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi Muusikakool, Viljandimaa kammer­koor jt.

Traditsiooniks on kuju­ne­nud frant­sis­ku­se­päeva konve­rents 4. oktoob­ril. Ettekannetes ja paneel­dis­kus­sioo­nil kesken­du­takse igal aastal konk­reet­sele teemale. Konverentsipäeva lõpe­tab muusi­ka­line mõtisk­lus. Kaks aastat on kogu­dus korral­da­nud frant­sis­ku­se­päe­vale pühen­da­tud laste ja noorte omaloo­min­gu­liste laulude konkurssi PÄIKESELAUL, mis on inspi­ree­ri­tud Püha Franciscuse sama­ni­me­li­sest poee­mist.

Kogudusel on tihe­dad ja head sõprus­suh­ted Soome (Porvoo soome kogu­dus, Lahti Salpausselä kogu­dus), Norra (Sauheradi ja Nesi kogu­dus), Saksamaa (Greifswaldi Püha Maarja ja Aegidienbergi Rahukogudus) ja Hollandi (Eindhoven) sõprus­ko­gu­dus­tega.

Viljandi linna ja kihel­konna elanike vaimu­liku teeni­mise mitme­külg­se­maks ja suju­va­maks korral­da­miseks sõlmiti 29. 06. 2011 koos­töö­lepe Viljandi Jaani ja Viljandi Pauluse kogu­duste vahel. Kahe kogu­duse koos­töös on korral­da­tud ühiseid juma­la­tee­nis­tusi, kooli­tusi (sh leeri­kur­su­sed) ning ette­võt­misi lastele ja pere­dele.