Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkond

Koguduse ja kiriku ajaloo lühiülevaade

Kirik on ajaloo­li­ses Karksi kihel­kon­nas tegut­se­nud alates 13. sajan­dist. Algselt asus kogu­duse kabel ordu­lin­nuse pealin­nu­ses. Lossis olev kabel jäi aga usupu­has­tuse aega­del väik­seks ning lossi värava ette ehitati puuki­rik, mida nime­tati 1688 teatel „Peetri kirikuks“. Tollal oli Karksi kogu­dusel oma maa ja kiri­ku­mõis, mida kutsuti „Papimaaks“.

Poola ajal hävi­sid kiri­ku­mõisa hooned ja kiriku maa liideti Karksi lossi külge. Ametisse määrati kato­liku prees­ter Paul Bazarowsky.

Rootsi ajal määrati Halliste kiriku õpetaja ühtlasi Karksi hinge­kar­ja­seks. Põhjasõja ajal kiri­ku­hoone hävis, ent ehitati taas üles.

1773 otsustati ehitada uus kivi­ki­rik linnuse vare­me­tele, kus vunda­mendi tarvis oli olemas kaks uuele ehitu­sele kõlb­likku müüri. Kirik valmis viis aastat hiljem ja pühit­seti 3. septemb­ril 1778.

1847 kutsus kogu­dus köst­riks Friedrich Saebelmanni. Samal aastal ehitati kiri­kusse ka orel.

Uus vunda­ment valli­kraavi nõlval ei olnud küllalt kindel, et kanda torni raskust. Torni viltu­va­ju­mist püüti peatada aasta­tel 1840–1841 ja 1928. Kindlustati vunda­menti, torn ankur­dati piki­hoone külge kind­la­malt. Torni kalle peatati lõpli­kult 1995, kui vunda­ment kind­lustati kuue­meet­riste betoonvaia­dega. Samal aastal rekonst­ruee­riti torni­kii­ver ja mõõdeti torni kallet selle tipust (33,5 m). Kalle tsent­rist lääne suunas oli 2 meet­rit ja 5 senti­meet­rit.

Karksi mõisa omanik feld­mars­sal Georg Reinhold von Lieven ehitas 1730 kiriku juurde viiva tee äärde, muistse ordu­ven­dade kalmistu asupaika, kabeli.

Olulisemad vaatamisväärsused kirikus

Karksi kiri­kus on üks viima­seid säili­nud E. C. Kessleri firma valmis­ta­tud oreli­test (1847). Orelivääril on 16 maali, mis päri­ne­vad 18. sajandi teisest poolest. Samast ajast on hilis­ba­rokne roko­koo stii­li­mõ­ju­dega altar ja Viljandis valmis­ta­tud vasest lühter. Altarimaal „Kristuse üles­tõus­mine“ on maali­tud 19. sajan­dil. Käärkambrisse on paigu­ta­tud kiriku vana altar, 17. sajandi meist­rite töö.

Koguduse täna­sed oluli­se­mad tradit­sioo­nid ja tege­mised

Kiriku ees ordu­lin­nuse säili­nud müüride vahel toimu­vad kultuuri- ja spor­di­üri­tu­sed.