Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praostkond

Suure-Jaani Johannese kogudus

Järve 4, 71503 Suure-Jaani
tel 5348 5573, e‑post: suure-jaani@eelk.ee

reg nr 80210898
a/a EE941010302008924009 SEB
EE772200221058655147 Swedbank
Jumalateenistus: püha­päe­viti ja kiri­ku­pü­ha­del kell 14.00 või vasta­valt kavale

KOGUDUSE VAIMULIK

õp Hedi Vilumaa
tel 5348 5573, epost: hedi.vilumaa@eelk.ee

PROJEKTID

TURVALINE JA KORRAS KOGUKONNAKESKUS SUURE-JAANIS

Projekti tege­vu­sed: soeta­takse ja paigal­da­takse väli­suste valgus­tus ja valve­sead­med, soeta­takse korras­hoiu vahen­did.

Periood: 03.04.2023–03.04.2024
Toetajad: KOP, Põhja-Sakala vald, anne­ta­jad, vaba­taht­li­kud.

SUURE-JAANI KIRIKU INFO- JA NÄITUSETARVIKUD 

Projekti tege­vu­sed: soetada ja paigal­dada oreli info­tah­vel, numb­ri­tah­vel, kaks trüki­se­hoid­jat, näitu­se­tar­vi­kute ja foto­lõuen­dite komp­lek­tid koha­liku muusi­ka­elu püsi­eks­po­sit­siooni loomiseks.

Periood: 01.03.2022 — 01.04.2023
Toetajad: KOP ja Põhja-Sakala vald.

PILLIDE KUNINGA SÜNNIPÄEV: SUURE-JAANI ORELIPÜHA

Projekti tege­vu­sed: Suure-Jaani orlei­püha ette­val­mis­ta­mine ja läbi­vii­mine koos ajaloo­lise uuri­muse, ette­kan­nete, orelite tutvus­ta­mise ja kont­seer­diga.

Periood: 01.03.2022 — 01.04.2023
Toetajad: KOP ja Põhja-Sakala vald.

KAUNIS JA TURVALINE KOGUKONNAKESKUS NING KOGUKONNATÖÖ VAHENDID SUURE-JAANIS

Projekti tege­vu­sed: korras­ta­takse Suure-Jaani kiriku kolm sisse­pääsu ning valmis­ta­takse ja paigal­da­takse kiri­ku­saali neli võreust: restau­ree­ri­takse lääne- ja põhja­por­taali välisuk­sed, värs­ken­da­takse tuule­koja uste ja seinte viimist­lus; põhja­por­taali uksele paigal­da­takse astme­kivi; käär­kambri ukse välis­külje viimist­lus viiakse koos­kõlla portaali ustega; võreuk­sed valmis­ta­takse ja paigal­da­takse I korru­sel kahele rõdu­tre­pile ja  koori­ruumi ukseavasse ning II korruse rõdule oreli lõuna­kül­jel. Soetatakse kogu­konna ühis­te­ge­vuse soodus­ta­miseks vaja­li­kud vahen­did: süle­ar­vuti, prin­ter, projek­tor, 2 tolmuime­jat ja kaks kokku­pan­da­vat kald­teed.

Periood: 11.04.2022 – 10.04.2024
Toetajad: PRIA Leader ja Põhja-Sakala vald.

TURVALINE JA FUNKTSIONAALNE KOGUKONNAKESKUS SUURE-JAANIS

Projekti tege­vu­sed: kiriku elekt­ri­pro­jekti koos­ta­mine, projek­ti­järg­sete elekt­ri­pai­gal­dus­tööde teos­ta­mine, koori­ruumi valgus­tite soeta­mine. Periood 2021–2022. Toetajad: PRIA Leader ja Põhja-Sakala vald.

SUURE-JAANI KELLAHELIN TURVALISEST TORNIST

Projekti tege­vu­sed: torni­kel­lade digi­taalse helis­ta­mis­süs­teemi paigal­da­mine, torni käigu­teede jm korras­ta­mine, vahen­dite (esma­abi vahen­did, info­tahv­lid ja ‑alused, oote- või puhke­möö­bel ) soeta­mine. Periood 2022–2024. Toetajad: PRIA Leader ja Põhja-Sakala vald.

SUURE-JAANI KIRIKU KATUSE RESTAUREERIMINE

SUURE-JAANI KIRIKU KATUSE RESTAUREERIMINE: I ETAPP KOORIRUUMI KATUS. Periood 2021–2022. Toetajad Muinsuskaitseamet ja Põhja-Sakala vald.

II ETAPP PIKIHOONE KATUS, I järk. Periood 2022. Toetajad Muinsuskaitseamet ja Põhja-Sakala vald.

Tänupingid kirikuaias 

Toetajad KOP ja Põhja-Sakala vald

Kogukonnatöö ruum ja vahendid Suure-Jaanis 

Toetajad PRIA Leader ja Põhja-Sakala vald

Kõikide projek­tide juures on kogu­duse omaosa­luse tasu­mist
toeta­nud lahked anne­ta­jad. Suur tänu igale anne­tajale!

SUURE-JAANI KIRIK

Suure-Jaanis on vanim Viljandimaa kivist maaki­rik ja ühtlasi üks esimesi kogu Kesk-Eestis. Ehitatud arva­ta­vasti 1300 paiku. Kiriku müürid on laotud vahel­du­misi Põhja-Eesti ehitus­ma­ter­ja­list paest ja Lõuna-Eestile iseloo­mu­li­kust maaki­vist, kasu­ta­des tellist suure­mat teos­tuse peen­sust vaja­nud ehitus­osa­des (portaa­lid, akna­piir­ded jne.)
Pühakoda koos­nes algselt  kolme võlvi­kuga kolme­löö­vi­li­sest piki­hoo­nest (võlvid hävi­sid Liivi sõjas) ja rist­kü­li­ku­lise põhi­plaa­niga koorist, kusjuu­res käär­kam­ber puudus. Olemas oli tugev lääne­torn, mis oli iseloo­mu­lik kõigile orduala siin­se­tele kiri­ku­tele. Torni lääne­fas­saadi kaunis­tab avar roos­aken, mõika­lise telli­sää­ri­sega ümbrit­se­tud ja terav­kaa­re­line sammaspor­taal. Portaali külje­sam­baid liigen­da­vad tüvi­se­võ­rud ja kapi­teele ehib hilis­ro­maani kuns­ti­ajas­tule omane lame­rel­jeefne palmett­de­koor. Portaali arhi­volt tipneb arva­ta­vasti evan­ge­list Johannest sümbo­li­see­riva kotka­peaga. Kaheastmelisena kujun­da­tud põhja­por­taa­lilgi näeme tüvi­se­võ­ru­dega kaunis­ta­tud sambaid, kuid kapi­teelid on jäetud dekoo­rita.

Uudse ruumi­ele­men­dina esineb torni­alune võlv­koda. Keskaegse ruumi­kom­po­sit­siooni järgi sidus kiri­ku­ruumi pühaks tervikuks juma­la­koda idast läände läbiv valgus­voog, sümbol Kristuse valgu­sest. Sellise ühtse valgus­ruumi on Suure-Jaanis, nagu palju­des teis­teski vana­des kiri­ku­tes, ära lõhku­nud oreli­ehi­tus lääne­poolse roosakna ette. Külgaknad, algselt kitsad, viida­tes taas hilis­ro­maa­nika stii­li­mõ­jule, on hiljem pike­maks ja laiemaks raiu­tud. Kaitsefunktsiooni reedab riiv­pal­giga sule­tav uks torni ülaosas. Torni viinud müüri­trepp algas koori põhja­sei­nas ning harg­nes kaheks — letne­rile viinud otse­haru juhib nüüd kants­lisse, pare­male pöör­du­nud trepi­haru läbis piki­hoone idaseina, jõudis võlvi­peal­sele ja sealt edasi tornini.

Vene-Liivi sõja järel seisis Suure-Jaani kirik veel 1613 vare­meis. Taastamise käigus kõrgen­dati seinu ja konst­ruee­riti puust võlvid, üks korrus lisan­dus ka tornile. Kuid 1703 põle­tati kirik Põhjasõjas taas maha ning veel­kordse üles­ehi­ta­miseni jõuti alles 1767. Siiski varsti sõja järel 1728 on kiri­kul juba olemas puust kella­torn, kuhu tõsteti vahe­peal peidus olnud torni­kel­lad. Võlve enam ei ürita­tudki taas­tada, vaid 1767 asen­dati see puit­laega. 

19. sajandi lõpu­vee­ran­dil sai Suure-Jaani kirik pseu­do­gooti laadis uue sisus­tuse. Altarisein päri­neb umbes 1870 ja on Johann Gottfried Mühlenhauseni töö. Ilmselt 1887 alta­ri­maali Kristus ristil autor on tead­mata, sest init­siaalid lõuen­dil pole osutu­nud loeta­vaks. Oreliprospekt päri­neb aastast 1804 ja on oreli­meis­ter Johann Andreas Steini töö. Prospekt jäi alles pärast oreli ümber­ehi­ta­mist vendade Kriisade poolt 1937.

Üks unikaalne mäles­tus­märk kiri­ku­aiast on korduva lõhku­mise tõttu leid­nud uue asupaiga kiriku eesko­jas. See on paest ratas­rist nimega Anne Ratccsep, pesu­ku­rika kontuur­ku­ju­ti­sega ja daatu­miga 1598. Samas lähe­dal paik­ne­vad J. Köleri kaks metal­list matu­se­pärga 1899. Kooriruumis seisab valgest ja hallist lihvi­tud marmo­rist urni­ku­ju­line mäles­tus­märk kind­ral Hans Heinrich von Fersenile aastast 1800.