
Viljandi Pauluse kogudus
Kiriku 5, 71003 Viljandi
tel 433 4369, e‑post: viljandi.pauluse@eelk.ee
viljandi.pauluse.eelk.ee
reg nr 80210846
a/a EE512200001120082428 Swedbank
Jumalateenistus: pühapäeviti 10.00
Avatud: Kirikusse pääseb koguduse kantseleisse viiva välisukse kaudu T‑R kl 10–15 ja P tund enne ja pärast jumalateenistust. Kontakt kirikusse pääsemiseks kantseleiaegadel telefonil 4334369 või mobiilile 51931501
KOGUDUSE VAIMULIK
õp Marek Roots
tel 5193 1501, e‑post: marek.roots@eelk.ee
Koguduse ja kiriku ajaloo lühiülevaade
Viljandi Pauluse koguduse sünnile pani aluse konvent, kus otsustati, et 31. maist 1860 alates jaguneb kihelkond kaheks: linna- ja maakoguduseks. Otsustati veel, et linnakogudusele jääb kirikuhoone ja maakogudus saab endale kirikumõisa. Linnakogudusele plaaniti uue pastoraadi ja maakogudusele uue kirikuhoone ehitamist.
Rajatava kirikuhoone tarvis eraldas oma valdustest maad ja annetas kogudusele parun Paul von Ungern-Sternberg. Algse ehitusplaani koostas arhitekt Franz Block juba 1861. Hoone projekti viimistles lõpuni ja ühtlasi juhendas ehitusööde käiku arhitekt Matthias von Holst.
Viljandi Maakoguduse Püha Pauluse kiriku nurgakivi pandi 29. juunil 1863. Hoone pühitseti 30. oktoobril 1866. Kolme aastaga kerkinud kauni graniitkivist ja punasest tellisest ristikujulise põhiplaaniga hoone fassaadi kaunistavad tellisdetailidega ehitud karniisid ja eendid ning nurga kontraforsidele ehitatud parapetid ehk nurgatornikesed, mida on kokku 12. Üle linna kõrguva sihvaka torni kiivri tipus näitab tuule suunda kukk, mis on ühtlasi hoiatuseks usu salgamise ohu eest. Algselt seisid kirikuhoone lõuna ja põhja koja uste kohal katuse otsaviiludele ehitatud platvormidel apostleid Paulust ja Peetrust kujutavad skulptuurid, mis praegu asuvad kirikusaalis. Need on kui meeldetuletus, et hoone ehitustöödega alustati Peeter-Pauli päeval.
Ehitustöödel osales talgute korras suur hulk talumehi, kes tõi kive ja puitu, põletas telliseid. Kogudus pidas eestikeelseid jumalateenistusi. Maarahva oma kirik kui rahvusliku ärkamise ning vaimsuse sümbol sai väärika vormi.
Olulisemad vaatamisväärsused kirikus
Kiriku interjöör on kooskõlas välisilmega. Avarad aknad annavad päeva ajal küllaldase ja parajalt varjutatud valguse, mis peegeldub kaunitelt lühtritelt. Koraale ja liturgiat on saatnud pühitsemispäevast tänaseni töökorras mehhaanilise traktuuriga orelitest Eesti suurim, mille on valmistanud Guido Knauf. Parvlaeva “Estonia” huku mälestuskivi on valmistanud 1994 Peeter Leinbock. Kirikusaali seinal on mälestustahvel koguduse õpetaja Jaan Lattikule, kes teenis kogudust 1910–1939. Tema mälestuseks on kiriku idaosa teisel korrusel avatud tubamuuseum. Dresdeni kunstnik Carl Andreaelt pärineb altarimaal Kristus ristil. Neogooti stiilis kantsel ja altar annavad rõdude ja pingiridadega palistatud kirikuruumile avara ja tagasihoidlikult piduliku üldmulje.
Koguduse tänased traditsioonid ja tegemised
Jumalateenistused toimuvad igal pühapäeval algusega kell 10. Keskpäevapalvused on igal kolmapäeval kell 12. Taizé palvused pühapäeviti kell 19. Pühapäevakool pühapäeviti kirikus kell 12 (v.a kuu viimasel). Osadusõhtud kirikus kuu II ja IV neljapäeval kell 17.
Kirikukoorina teenib suurtel pühadel ja ka muudel aegadel Kammerkoor Ventus Külli Salumäe juhatusel. Kohalikud koolid ja muusikakool korraldavad kirikus oma traditsioonilisi jõulukontserte. Koguduse muusikaelu juhivad organist Anu Röömel ja dirigent Külli Salumäe.
Meie kogudus võib uhkust tunda oma arhiivi üle. Arhiivi hoiab korras ja täiendab EELK arhivaar Janis Tobreluts.
